Allikas: Äri-IT Kevad 2026
Autor: Gerli Ramler
Viimased kaks-kolm aastat on Tallinna Vees olnud intensiivne infosüsteemide uuendamise periood. Selle eesmärk on meeskonna ja organisatsiooni võimekuse tõstmine, et erinevaid arendusprojekte oleks võimalik samal ajal ellu viia. Üks esimesi suuremaid samme oli ERP-süsteemi uuendamine, mis läks live’i eelmisel aastal. Paralleelselt on töös olnud ja on ka edaspidi mitu suurt projekti: reoveepuhastusjaama SCADA uuendus, CRM-i ja iseteeninduse arendus ning lähiaastatel ka veepuhastusjaama SCADA ja geoinfosüsteemi kaasajastamine. Thombergi sõnul tähendab see seda, et viie aasta perspektiivis on Tallinna Vee digitaalse selgroo kõige olulisemad osad täielikult uuenenud, samal ajal kui jooksvalt ajakohastatakse ka teisi tugisüsteeme, näiteks andmeaita ja dokumendihaldust.
ERP-i ja personalihaldussüsteemi (HRM) uuendamise otsus sündis väga praktilisest vajadusest: senine ERP- lahendus oli jõudmas oma eluea lõppu ning selle kaasajastamine oli paratamatu. Samas otsiti projekti värskendamisega võimalust leida täiendavat efektiivsust ja paremat tuge äriprotsessidele. Tarkvara valikul hinnati lahendusi mitmest vaatenurgast: küberturvalisus, funktsionaalsus, sobivus äriliste vajadustega, litsentsimudel ning kuluefektiivsus. Oluline oli partner, kellel oleks piisav kogemus ja võimekus nii suure ja kriitilise süsteemi elluviimiseks. Nii jõuti koostööni Digmatix Estoniaga (BCS Itera). „Uus ERP on märgatavalt kiirem kui eelmine lahendus. Eriti selgelt on see tuntav arvete menetluses ja sisestamises, kus protsessid on muutunud sujuvamaks ja ajasäästlikumaks,” toob Thomberg välja. „Koos Microsofti litsentsidega võtsime kasutusele lisamooduleid, mis toetavad igapäevast tööd näiteks kulude haldamisel ja ülevaatlikumal juhtimisel.”
Väärtuslik õppetund: kõik peab olema võimalikult detailselt ette läbi mõeldud
ERP-i live’i minek ei olnud täiesti sirgjooneline, vaid tähtaega tuli paar korda edasi lükata, sest kõik ei olnud algul planeeritud ajaks valmis. Thomberg rõhutab, et see oli väärtuslik õppimiskoht, mis kinnitas, kui oluline on planeerimis- protsessis ärinõuded detailselt läbi mõelda ja need üheselt kirja panna. Iga IT-projekti lõpus tehakse Tallinna Vees kokkuvõte, et järgmistes projektides oleks organisatsioon targem ja tugevam. Oluline õppetund on olnud ka see, et rollid ja vastutused peavad olema lepingutes selgelt paigas ning infovahetus partnerite ja sisemiste meeskondade vahel peab olema operatiivne ja läbipaistev. Uuele IT-lahendusele üleminek on igale töötajale täiendav pingutus, mis igapäevatööle lisandub. Seetõttu on Thombergi hinnangul mõistlik leida aega ja motiveerida tublisid panustajaid.
Süsteemide uuendamine tähendab alati ka muutusi inimeste jaoks. Uute lahendustega harjumine võtab aega ning esialgu tundub sageli, et vana süsteem oli loogilisem ja käepärasem. Tallinna Vees on sellele teadlikult lähenetud: enne üleminekuid on korraldatud koolitusi ning kasutajatele on püütud näidata konkreetset ja kohest kasu, mida uus tarkvara pakub. Kui kasutaja tajub, et tema töö muutub lihtsamaks või kiiremaks, on ka valmisolek muutusteks suurem. Tihti tulevad aga need ohoo-efektid alles mõne aja pärast, kui õpitakse süsteemi võimalusi paremini tundma. See eeldab Thombergi sõnul kannatlikkust nii kasutajatelt kui ka juhtidelt.
Lisaks ERP-ile ja HRM-ile on Tallinna Vee digitaliseerimises keskne koht nutiarvestitel. „Täna on meil üle 80 protsendi arvestitest kaetud kauglugemisega ning lisaks tarbimisandmetele annavad need infot ka võimalike probleemide kohta, näiteks toru veest tühjenemise, purunemise või külmumise korral. See on oluline tööriist lekete varajaseks tuvastamiseks,” selgitab Thomberg. „Samuti on meie jaoks kriitilised nii puhta kui ka reovee veemudelid, mis aitavad igapäevatööd planeerida ja hinnata torustike uuendamise või töö- režiimide muutmise mõju kogu linnale. Joogivee mudeli uuendamine on praegu töös ning tulevikku vaadates näeme suurt potentsiaali ka tehisintellekti kasutamises tootmise modelleerimisel ja teenindusprotsesside toetamisel.”
Elutähtsa teenuse osutajana on Tallinna Vees küberturvalisus läbiv teema. Ettevõttel on ISO 27000 sertifikaat, meeskondi koolitatakse regulaarselt ning tehakse teste, et valmisolek oleks pidevalt kõrgel tasemel. Küber- rünnakute arv on aastatega tublisti kasvanud, mis tähendab, et infosüsteemide arendamisel on auditeerimine, testimine, monitoorimine ja turvalisuse tagamine igapäevase töö vältimatu osa.
Thombergi sõnul on Tallinna Vee infosüsteemide tase juba praegu väga hea, ent siiski pakub tehnoloogia pidevalt uusi võimalusi, kuidas teenust ja protsesse veelgi paremaks muuta. „See on pidev areng, mille eesmärk on alati üks: et kraanist tuleks kvaliteetne joogivesi. Joon ise meelsasti kraanivett ja tellin ka Tallinna restoranides ja toitlustuskohtades alati kraanivett. Filtreerimise puhul võib vee kvaliteet vastupidiselt just kannatada, kui puhastusfiltrid on jäänud õigel ajal vahetamata.”
Thombergi sõnul ei ole infosüsteemide uuendamine Tallinna Vees eesmärk omaette, vaid vahend töökindluse ja usaldusväärse teenuse tagamiseks. „Meile on kõige olulisem, et vesi oleks sõltumata olukorrast või kellaajast alati olemas ning kvaliteetne. Digitaalsed lahendused aitavad seda eesmärki täita.”
